Porto, Portugal 14-18.okt

Ryanair mu suur sõber, mõtles, et ta teeb natuke soodustusi ja laseb mul väga soodsalt Portugali külastada, miks ka mitte ma ütlen selle peale!

Kuigi ajastus oli mul väga väga halb. Vähe sellest, et ma ise olin natuke haige (köha oli jätkuvalt mu tüütu kaaslane), läks ka ilm suhteliselt külmaks täpselt sel ajal, kui mina sinna jõudsin. No, vähemalt tundus see minu jaoks päris külm, pärast Valencia 28 kraadi..

Mida ma seal tegin? Käisin Kadril külas, kõndisin mitu korda mäest üles – mäest alla, sõitsin liiga palju bussiga, vaatasin kohalikud peopaigad üle, nägin Harry Pottereid, proovisin uuesti Portveini, nägin sügist, tegin liiga palju pilte, käisin esimest korda surfamas ja jäin rohkem haigeks. Whadaaaaaap.

Esimene asi, mis mulle Portugali jõudes otsa vaatas, oli see silt:

(jepjepjep, mis siin viga puhata:D)

Aga mõned pildid siis ka (mõned neist on FBs ka, aga ilus on neid ikka vaadata)

Nägin imeilusat sügist, mida meil Valencias ei ole

 

Üks Potter eksis tee peale ära ka

Ja loomulikult surfamas käisin ju ka!::

 

Kui Valenciasse tagasi jõudsin, oli siin 26 kraadi sooja. Nii hea on tagasi olla!

9.oktoober - Valencia maakonna suur püha

-la fiesta de los valencianos y de la Comunidad Valenciana-

Miks on see kuupäev nii oluline? --- 9. oktoobrit 1238 peetakse Valencia kuningriigi sünni alguseks. Just sel päeval tuli linna kuningas Jaime I, kes enne oli võitnud mauride taifat (taifa on maakonnaühendus) ning varsti pärast seda määrati kindlaks Valencia kuningriigi piirid. Kuigi kuningriik kui ühendus ei jäänud pidama, on Valencia maakonna piirid ikka samad nagu 13.sajandil.

See on päev, kui kogu linn on suures peomeeleolus.

Öö vastu suurt päeva oli „jões“ suur ilutulestik. 45 minutit sadas taevast sõna otseses mõttes kulda alla – ma pole nii ilusat ilutulestikku oma elus veel näinud. 

Järgmine päev oli täies erinevaid pidustusi, tantsu ja tralli ning loomulikult ei puudunud sealt ka uhke paraad kogu Valencia kogukonna auks; üllatavalt sõjakate kostüümide ja lärmiga.

Embrazos para todos
Dax

Missioon: Rootslased päikse kätte

Oh, ma tean, et siin viimasel ajal nii vaikne on olnud. Nii palju on juhtunud, samas nii vähe. Ei oskagi kohe vabandust leida.

28.septembri hommik oli meil siin väga-väga ilus. Kooli (st ühte loengusse) me ei jõudnudki, selle asemel läksime Jetega hoopis poodi, et olla valmis uute külaliste jaoks kaugelt Rootsist. Nele ütles juba ammu, et ta plaanib mulle külla tulla, kui ette hoiatamata tuligi sõnum: Ou, ma nüüd tulen nädalaks sulle külla ja ma võtan sõbrantsi ka kaasa! Ja nad tulidki :)

Mida me siis selle nädala aja jooksul ära tegime? Hmm..

*naersime ja naersime

*jõime Sangriat ja Tintot

*käisime rannas päevitamas

*sõime hobuseliha-bocadillot

*magasime vähe

*tegime halbu sõbrapilte

*jälgisime viipureid ja plaksutajaid (tänava elanikud)

*siestasime mõnusalt

*hüppasime riisi-kongressilt ja ühelt tandemi ürituselt ka läbi

*viisime Nele sushit sööma ja proovisime igasuguseid mereelukaid

*vaatasime šefimad peopaigad ka üle (N ja B olid ikkagi puhkusel siin)

*+skinny diping pärast pühapäevast lounge’i

*nautisime öist Valenciat niisama ka

*Tour de Valencia!

*... ja siis veel igasuguseid asju, mida siia ei kõlba kirjutada

Tegime põhjamaatüdrukute tuleku puhul esimest korda kooki ka – oi kui hea see oli.. oleks siin ainult mustikaid, punaseid sõstraid, vaarikaid, maasikaid vms, mida koogi peale panna; (seekord pidime siis banaani ja kiiviga leppima)

Päris maitsev kook tuli lõpuks

Birgit ja Nele

Hobuselihaga einesai - Nelel oli kõht nii tühi, et ta võttis suure. Missest, et me ei jõudnud väikestki ära süüa

L'Umbracles

Meil on siin peosaalis kohe voodid ka. Kui keegi peaks ära väsima, siis saab ruttu tuttu minna

Skinny Dippima minek :))

Rootsi plikade tulek lõi siin kellaajad lõplikult sassi

Mereandidega pada, Agua de Valencia ja ühed tapad ka

Pühapäev

Ikka pühapäev

Veesõja esimesed 20 sekundit

Tour de Valencia vol.2

Kolm quote'i ka, mis mind siiamaani kummitavad:

 *Birgit: Kui me siit lahkume, siis riigi keskmine IQ tase tõuseb poole võtta

*Birgit (kui nägime veidrat tänavakampa endile lähenemas): Meil on pudel ja Nele oskab peksta

*Mina (kui ma teada tahtsin, palju ma Nelele süüa pean tegema): Kui kõht sul tühi on??

Äktsionist ei olnud meil ka puudust. Näiteks üllatasid meid laupäeva hommikul kell kümme (me olime täpselt 3 tundi maganud) korteriomanikud, et meile uus telekas tuua. Ma ärkasin selle peale kui Jete minu tuppa jooksis ja kisas: „OMANIKUD ON SIIN!“ ja järgmisel sekundil olid Nele ja Birx juba minu voodis ja vaatasid paanikas silmadega mulle otsa. Niipalju siis pikast magamisest, vutt üles ja omanikke tervitama. Minu rõõmsa ja puhanud näo peale tuli perenaiselt ilus tervitus: „Hola, guapa!“ (Tere, kaunitar) --- aitäääh, nii armas :))

Oli see nüüd äsjaõpitud sarkasm või midagi muud, ma ei taha teada.

Aga kasu oli sellest niipalju, et saime šefi teleka, voodilinu, käterätte ja natuke pähe selle eest, et me üüriraha ei ole veel ära maksnud. Rääkimata sellest et perenaine oli surmkindel, et meil on siin lesbikommuun.. (quote: „Te ei magagi Jetega ühes voodis??“)

Aga rootsiplikad, mul oli teiega nii VAHVA! :*

D.