Tere! Olen elus :)

Häid pühi!

Hapud mandariinid ja muu elu

Nüüd on küll üks kuni mitu päeva möödunud viimasest blogimisest. Ma isegi ei hakka ühtegi vabandust otsima, sest neid leiduks liigagi palju ja kellel selle nimekirja jaoks veel aega on..

See-eest olen suutnud jälle endale mingi pisiku külge saada, see tähendab, et vana hea köha-nohu-halb enesetunne on tagasi ja niidab valusamalt kui enne. Jess. Ma pole nii palju mett, küüslauku ja sibulat vist mitte kunagi oma elus söönud ning oleks juba aeg, et see töötaks!

Pean mainima, et praegune ilm ei soosi ka üldse terveks saamist.. Meil siin sajab juba teist-kolmandat päeva MEELETULT palju - kallab nagu oavarrest, tänavad ujuvad, inimesed televusseris on paanikas ja hoiatatakse hoovihmade eest – kusagil jäeti õpilastel isegi vihmahoogude tõttu tunnid ära. Näedsa siis. Palun mulle pikasäärega vettpidavad ja ilusad kummikud, sest ma pole mitte üksi päev veel kuiva jalaga kooli jõudnud! Aga katus peab ja külm veel ei ole – seega, EI, ma ei kaeba!

See nädal on mul väga intensiivne õppimisnädal. Kui kellelegi on kuidagi jäänud selline mulje, et ma ei tee siin muud, kui pidutsen, söön ja magan, siis see on alatu laim ja täitsa vale jutt, sest päriselt ka, ma õpin. (Ükskõik, mida FB pildid või asjad näitavad.) Näiteks on meil iga nädal vaja tõlkida üks 800 sõnaline tekst inglise keelest hispaania keelde, mis ei ole üldse nii kerge töö, sest see lausa õgib aega.. See nädal tõlgime Australopithecus sediba leiu teksti, eelmine nädal oli Halloweeni wiki tekst ja enne seda üks Iisraeli ja Palestiina vahelise kriisi ülevaade, pole mingi tavaline seebika jutt ega ju. Sellele lisanduvad Antonio hispaania keele harjutused ja prantsuse keel; Ja kui see selgusetuks jäi, siis pole see elu/kool siin nii lihtne midagi :D ja järgmine nädal, täpsemalt 28.november, ootab meid ees esimene vaheeksam -  jeessssss :)

Loomulikult ei tohi ma mainimata jätta armsaid Killerhommikuid, kui äratus on 8.30. Pole vahet, kui palju on öösel und olnud, 5 või 7 või 9, ikka on hommikul silmad krõllis peas ja kasvõi ainult ühe varba teki alt väljapistmine tundub ületamatu tegevusena. Ma ei tea, mis see nii raske siin on!! Brrrrr...

Aga mandariinid on meil ikkagi puu otsas! :*

Vihmast ja sügisest

Selline näeb välja meie sügis:

Ei mingisuguseid värve, ainult pruun (Tegelikult on vahepeal kollast ka natuke näha.)

Kui siin vihma sajab, siis see tähendab, et ikka sajab. Korralikult. Vahet ei ole, kas sul on vihmavari või mitte, läbimärjaks saad ikka. Pärast tunnipikkust sadu kõik tänavad juba lainetavad, kuiva pinda pole kuskil, vihmavari ei aita.. ainuke hea asi on see, et kõik vallabid on vabad, millest tegelikult kasu pole, sest vihm ja ratas ei käi eriti kokku..

.. ja funfact ka: jõulud on ametlikult oma kanda kinnitanud. Inimesed tormavad juba hüper-super-marketitesse, et liiga palju ebatarvilikke asju endale koju tarida ja tegelikult ka, ma nägin ühte naist kuusekaunistustega.

Mis seal ikka, kõrvaklapid kõrva ja ignoreerime maailma.

Miskipärast muutuvad hommikud siin järjest raskemaks. Kui korra oled 10st üles saanud, siis järgmine päev on juba raskem.. Hommikul vedasin oma väsinud ja väga unise pea prantsuse keelde, mis jätkuvalt on metsikult keeruline. Ma küll kordan ja õpin ja kordan veel, aga ikkagi lobiseb õppejõud laval (jah, laval) nii arusaamatult.

Mis sa väsinud peaga ikka tunnis teed, kui mitte ei guugelda internetis? Mul on siin juba kuskil 1,5 kuud köhapisik külas olnud, seega ma mõtlesin, et uurin maad, mis haigusega otseselt tegu on. Loomulikult jõudsin ma jälle lõpuks selleni välja, et mul on krooniline bronhiit ja kopsuvähk. Gotta love google.

Õhtul tegi Kristo meile veini- ja koorekastmes karpe, jõime valget veini ja mängisime kaarte. Mm.. juba kolmas õhtu, kui me ise süüa ei pea tegema.

 Teeb kadedaks? 2 kilo karpe on siin 3 EURi, kui sedagi.

Mida sa pärast Halloweeni ikka teed, kui mitte ei maga liiga kaua ja ei uimerda mööda korterit ringi? Meil õnnestus see väga hästi :) Aga siis, tuli ühel hetkel mulle üks paanikas kõne Martinilt: „Kuule, ütle mulle, kuidas ma selle asja maha saan!“ (tegime talle eelneval õhtul Joker’i näomaalingu). 

Pilt on ka siin :

Ilmselgelt oli ta ülemäära rõõmus selle üle ja vedas siis ruttu end meie juurde, et emo jäljed näolt eemaldada. Vastutasuks või ka lihtsalt enda ja meie rõõmuks või siis hoopis minu tingimise peale, tegi Martin meile ka oma kuulsat tomatipüreesuppi (olgu öeldud, et kõige lihtsam asi maailmas, mida valmistada ja maitseb super hästi).

.. aga mis tegelikult selle päeva eriliseks tegi? – JALKAMÄNG! - Valencia vs Baierimaa

Mestalla staadion – here I come! Ma ei oleks endale mitte kunagi andestanud, kui ma poleks vähemalt korra seal jalkat vaatamas käinud :) See on mu kodust ju ainult kilomeetri kaugusel ja üks olulisi vaatamisväärsusi Valencias muidugi ka!

Suured fännid!

Halloweeeeen

Uskumatu, aga siin Hispaanias on see tähtpäev liigagi tähtis. Kuigi jah, nad siin päris päevotsa  kõrvitsatega ringi ei jookse, aga see eest hakkavad nad halloweeniteemalisi asju küll liiga vara reklaamima. Kõik poed olid täis rõvedaid maske, kostüüme, skelette ja muud rõvedat ning inimesed jooksid paanikas poes ringi, et vähemalt midagigi „jubedat“ endale selga leida.. Loomulikult ei tasu unustada ka seda, et Erasmuslased kasutavad iga võimalust pidutsemiseks, mistõttu tuli FB postkasti meeletult ja ma mõtlen meeletult poekutseid. Kuidas peaks üks eestlane, kes pole oma elus ametlikult Halloweeni tähistanud, sellele reageerima? Mis meil muud üle jääb, kui korraldame siis „oma“ stiilis halloweenika - mehhiko pasta, eesti kama ja monkey brains’idega. (+ hilise linnapeal trollimisega) –Sounds naiss?

Üks asi, mis mulle jubedalt Halloweeni juures meeldib, on see, et sa võid välja näha ükskõik kui rõve, kui verine, kui kole, kui jubeda meigiga ja ikkagi inimesed vaatavad sind kui täiesti normaalset inimest. Päriselt ka. Ainuke päev aastas, kui sa võid välja näha kui sitakäkk ja ikkagi end hästi tunda.

 

 

  

 

Porto, Portugal 14-18.okt

Ryanair mu suur sõber, mõtles, et ta teeb natuke soodustusi ja laseb mul väga soodsalt Portugali külastada, miks ka mitte ma ütlen selle peale!

Kuigi ajastus oli mul väga väga halb. Vähe sellest, et ma ise olin natuke haige (köha oli jätkuvalt mu tüütu kaaslane), läks ka ilm suhteliselt külmaks täpselt sel ajal, kui mina sinna jõudsin. No, vähemalt tundus see minu jaoks päris külm, pärast Valencia 28 kraadi..

Mida ma seal tegin? Käisin Kadril külas, kõndisin mitu korda mäest üles – mäest alla, sõitsin liiga palju bussiga, vaatasin kohalikud peopaigad üle, nägin Harry Pottereid, proovisin uuesti Portveini, nägin sügist, tegin liiga palju pilte, käisin esimest korda surfamas ja jäin rohkem haigeks. Whadaaaaaap.

Esimene asi, mis mulle Portugali jõudes otsa vaatas, oli see silt:

(jepjepjep, mis siin viga puhata:D)

Aga mõned pildid siis ka (mõned neist on FBs ka, aga ilus on neid ikka vaadata)

Nägin imeilusat sügist, mida meil Valencias ei ole

 

Üks Potter eksis tee peale ära ka

Ja loomulikult surfamas käisin ju ka!::

 

Kui Valenciasse tagasi jõudsin, oli siin 26 kraadi sooja. Nii hea on tagasi olla!

9.oktoober - Valencia maakonna suur püha

-la fiesta de los valencianos y de la Comunidad Valenciana-

Miks on see kuupäev nii oluline? --- 9. oktoobrit 1238 peetakse Valencia kuningriigi sünni alguseks. Just sel päeval tuli linna kuningas Jaime I, kes enne oli võitnud mauride taifat (taifa on maakonnaühendus) ning varsti pärast seda määrati kindlaks Valencia kuningriigi piirid. Kuigi kuningriik kui ühendus ei jäänud pidama, on Valencia maakonna piirid ikka samad nagu 13.sajandil.

See on päev, kui kogu linn on suures peomeeleolus.

Öö vastu suurt päeva oli „jões“ suur ilutulestik. 45 minutit sadas taevast sõna otseses mõttes kulda alla – ma pole nii ilusat ilutulestikku oma elus veel näinud. 

Järgmine päev oli täies erinevaid pidustusi, tantsu ja tralli ning loomulikult ei puudunud sealt ka uhke paraad kogu Valencia kogukonna auks; üllatavalt sõjakate kostüümide ja lärmiga.

Embrazos para todos
Dax