Kõik on uus septembrikuus! Meil ka! :) Pärast pikka puhkust ja sisseelamisperioodi on aeg uuesti tarkust koguma minna, sest tegelikult annab koolis mittekäimine päris ruttu tunda.. et siis kooli!
::Valencia Ülikoolist::
*asutatud 1499.aastal, üks vanimatest ülikoolidest Hispaanias
*~55 000 üliõpilast
*18 osakonda / teaduskonda
*ametlik keel: valenciano (katalaani) – (st kõik viidad on valencianos ja targad dokumendid loomulikult ka. Loenguplaani vaadates peab kindlasti veenduma, et ainet loetakse ikka hispaania keeles)
*Euroopas Erasmuse tudengite arvu ja populaarsuse poolest 2.kohal, pärast Granadat (samuti Hispaanias)
12. september
Kell 11 algas Erasmuslaste aktus/infotund, kus räägiti meile Valencia ülikoolist, ajaloost, suurusest ja muudest huvitavatest võimalustest, mida siin teha saab (nt on siin meeletult palju erinevaid sportimisvõimalusi – tõesti palju). Infotundi viis läbi muhe vanamees, halli pea ja mõnusa huumorimeelega, kohe vahvam oli kuulata! Lõpupoole sai küsida küsimusi, samal ajal kui hallipäine vend küsimustele vastas, tuunis järgmine rääkija oma PPT-d – lisas lõppu oma meiliaadressi, tõstis pildi peal õigesse kohta, muutis selle värvi, lisas efekti ja vaatas PPT kiirkorras üle. Muidugi oli see meile päris põnev :D, aga kahjuks ei jõudnud me lõpuni seda ära vaadata, sest ta rääkis mingist kallist geograafiaalasest reisist. (mitte et geograafia mulle ei meeldiks, lihtsalt tol hetkel ei pakkunud huvi). Mõtlesime, et saame samal ajal oma koordinaatoriga kokku ning küsida ainete ja matrikuleerimise kohta, mida meil välisüliõpilaskontoris mainiti. Õnneks mäletas Jete enam-vähem kuti nime, kes meie koordinaator olema pidi, loogiliselt võttes peaks see olema hispaania keele erialaga seotud inimene, aga me oleme erilised, me saime katalaani professori, juhhuu.
Kõigepealt küsisime infoletist, kus me leiame Miquel Nicolási. Seal ei teatud sellisest inimesest midagi. Lõpuks tuli mingi suvaline mees, kes ütles infoletis olevale naisele, et jah, ta peaks olema seitsmendal korrusel. Vedasime oma jalad Eesti mõistes kaheksandale, et teada saada, et härra Nicolás ei ole täna siin, ta tuleb homme. Sealt suunati meid edasi esimesele korrusele. Tip-tap-tip-tap alla tagasi. Sekretariaadist öeldi meile, et tulge 15.septembril infotundi, seal selgitatakse kõike täpsemalt. Okei, selge, proovime siis teine päev uuesti.
Teel koju tuli mulle huvitav telefonikõne Herkkilt, kohalikult eestlaselt, kellele ma mõni päev varem FB-s kirjutasin. Leppisime kokku, et lähme õhtul linna peale jalutama, et ta näitab meile üht teist ja me saame ka mõnele segaseks jäänud asjaolule selgitust. Imelik oli aga see, et ta mu numbrit teadis, sest enda arvates ei olnud ma talle seda andnud.. Veider. (pärast ta mainis, et ta võttis mu blogi lahti, millele ma FBs viitasin) Gotta love FB!
Kutsusime ta siis enda juurde, et pärast koos üht Erasmuse tutvumispidu tšekata. Põnev oli ka see, et keegi meist ei teadnud, milline Herkki välja näeb. Ta pani oma auto Palau de Musica juurde ja sealt on meie juurde umbes 10 meetrit tulla.. me samal ajal kiikasime terrassilt, kes nüüd nurga tagant välja tuleb :D Enne Herkkit tuli üks üleni dressides vend, sihuke tõsine NIKE – hakkasime juba lehvitama ja karjuma, kui käsi ruttu selja taha läks, sest see oli juba natuke hirmus.. Aga Herkkil oli sõber ka kaasas, Sander, ja hiljem hüppas kolmas eestlane, Martin, ka läbi. (Martin on ka Valencias Erasmusel, tuli kuskil nädal aega hiljem siia kui meie.) Kokkuvõtteks oli meil täitsa mõnus ja chill eesti õhtu :))
Agua de Valencia
Jete, Mina ja Evelin
Leidsime prügikasti. . .
13.september
Kuigi sain eelmisel päeval ikka päris hilja magama, pidime ikkagi Miqueli juurde uuesti minema, sest tahaks ju mingisugust selgust kooliasjadesse. Meie suureks üllatuseks oligi mees oma kabinetis ja täitsa asjalik ka! Minu õppeleping oli tal kohe näpus, aga Jete oma ta ei leidnud. Eestis oleks sellepeale öeldud, et sorry, tule homme uuesti või kästud sada viis asja veel teha.. aga siin ütles Miquel lihtsalt: ära muretse, küll saab – kas see sul nt meilipeal on? Enne kui Jete jõudis meilboksi lahtigi võtta, leidis ta ikkagi lepingu üles.. Jess. Miquel askeldas ja askeldas, võttis meie lepingutele templid ja kirjutas neile alla ka (kuigi need samad lehed on meil TÜ-s juba olemas, ei tea miks seda täpselt vaja on) + käskis meil ainekoodid ülikooli kodulehelt otsida. Ei tundu ju eriti raske, eks? Siis on, kui sul pole kodus Internetti, raamatukogu arvuti kasutamiseks paroole ja pole tegelikult aimu ka, kust neid ainekoode leida. Õnneks leidsime ühe paroolivaba arvuti ja suur otsimine võis alata.
Eestis olime valinud neli ainet:
*Norma y uso correcto del español (Hispaania keele normid ja õige kasutamine)
*Historia moderna de España (Hispaania lähiajalugu)
*Lecturas contemporáneas Hispanoamérica (Ladina-Ameerika kaasaegne kirjandus)
*Segunda lengua I (teine keel ehk siis prantsuse keel)
Ainekoodid leitud, läksime filoloogia majja tagasi, et äkki saame end ära matrikuleerida. Seal öeldi meile uuesti, et välisüliõpilastele selgitatakse kõike 15.septembril ja enne seda ei saa midagi teha. Nojah siis. Aga me vähemalt saime teada, et loengud algavad meil juba KOLMAPÄEVAL!
Õhtul oli Evelini ärasaatmis-chill-out-istumine vanalinnas ehk siis tähistasime lihtsalt 13.septembrit.
14.september
Üks halb päev. Üks väga halb päev. Üks hääääästi halb päev.
Esimene loeng oli Hispaania ajalugu. Istusime mõnusalt umbsesse klassi, paari minuti pärast tulid kõik teised ka ja tund algas. Õppejõud on pisike mukitud naine, kelle hispaania keel on tegelikult suhteliselt selge ja aeglane, aga tema tund ise on väga kaootiline, vähemalt minu jaoks. Kohe kui ta sisse astus, võtsid kõik mingid prinditud materjalid välja. Me Jetega tegime suured silmad, sest meil ju ei olnud midagi! Siis algas kogu pull pihta. Õppejõud osutas mingile õpilasele ja see läks klassi ette teksti lugema (klass itsitas loomulikult) ja nii mitu korda, hiljem vastas üks õpilastest mingitele küsimustele, mis teksti lõpus olid. Ma pole nii palju oma elus tükk aega kartnud, sest ma tõesti kartsin, et ta küsib mind ja kuigi me ei saanud mitte essugi aru, ei julgenud me ära ka minna – sihuke hirm oli! See-eest klassis mingit distsipliini polnud, kõik olid tshillid – ainult meie kartsime.
Okei, pärast esimest loengut olime päris hirmul, kas siis kõik muud loengud on ka sellised!? Otsustasime pärast siestat uue hooga peale tulla, puhanuna ja värskena ning valmis õppima. Päääh, õnnestus meil jaa see! Suure vaevaga leidsime õige maja üles, kus pidi loeng toimuma. Läksin suure õhinaga klassi, sest Ladina-Ameerika kaasaegne kirjandus tundub iseenesest väga põneva ainena. (Toolid olid seal kõik ise värvi: punased, valged, mustad, sinised, rohelised – päris kihvt tegelikult). Võtsin vihiku ka kohe lahti, panin ilusa pealkirjagi ja siis tuli õppejõud klassi. Esmapilgul tundus sihuke tore ja muhe mees, tundus vähemalt asjalik! Kõik oli vahva täpselt esimesed 3 minutit, kui märkasime, et ta võttis just Ladina keele õpiku kotist välja. Nonii, Ladina-Ameerika loengus teatavasti ju ei tohiks LADINA KEEL väga oluline olla ja siis see tabas meid: „kes teist on varem ladina keelt koolis õppinud? – teeme pisikese testi!“ – Emm.. ausalt ka, ühest aastast ladina keelest täitsa piisas, ma ei taha enaaam!! Kui õppejõud selja pööras, põgenesime padavai, tagasi vaatamata..
Enda arvates oli klass ja maja õige – kus siis viga tuli? Tuleb konsulteerida tunniplaaniga, selleks uuesti rampsi ja arvuti taha.
Loomulikult ei läinud kõik nii libedalt kui ma lootsin. Tuleb välja, et Ladina-Ameerika ainet ei saagi sel sügisel võtta, sest seda loetakse ainult kevadel. Emm, kuulge-kuulge, kas oli vaja siis õppelepingule alla kirjutada, kui ma seda ainet üldse võtta ei saa – kelle bläkk?
Pärast kaht ilmselgelt halvasti lõppenud loengut arvasime heaks vähemalt prantsuse keelde minna – ainult selleks, et teada saada, et loeng jääb ära. FML.
Pole muud kui poodi ja halva-päeva-materjal korvi. Kui see natuke segaseks jäi, siis tõepoolest, me olime väga-väga õnnelikud kogu see aeg.
(õhtu poole läksime eesti poiste ja ühe mehhiklasega kohalikku lokaali ka - puhtast uudishimust).
15.september
Eelnev öö venis natuke pikemaks, kui plaanisime, seega oli infotunnis päris raske silmi lahti hoida – aga me saime hakkama! Meie matrikuleerimise aeg on määratud 11.oktoobrini ehk senimaani ei ole meil ei netiparoole, korralikku isikutunnistust ega ka ligipääsu netimaterjalidele.
Esimene korralik loeng oli ka, võrreldes eelmistega, tundus see nagu taeva kingitus. Õppejõud oli tore, sõbralik ja humoorikas. Peale meie on enamik üliõpilasi seal Erasmuslased, st väga palju piinlikke olukordi ei tohiks ette tulla :))
Ahjaa, sellel päeval otsin ma oma elu kalleimad õppematerjalid (ühe aine omad) – kokku 49 EUROT ühe raamatu ja hunniku paberi eest. Me olime ikka sihukesed rõõmurullid terve päev :D
Minu semestri tunniplaan Valencias:
Esmaspäev
12-14 Hispaania keele normid ja õige kasutamine
Teisipäev
vaba
Kolmapäev
12-13 Hispaania lähiajalugu
19-21 Prantsuse keel
Neljapäev
12-14 Hispaania keele normid ja õige kasutamine
Reede
17-19 Prantsuse keel
Tundub päris raske, eks!??
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar