Halloweeeeen

Uskumatu, aga siin Hispaanias on see tähtpäev liigagi tähtis. Kuigi jah, nad siin päris päevotsa  kõrvitsatega ringi ei jookse, aga see eest hakkavad nad halloweeniteemalisi asju küll liiga vara reklaamima. Kõik poed olid täis rõvedaid maske, kostüüme, skelette ja muud rõvedat ning inimesed jooksid paanikas poes ringi, et vähemalt midagigi „jubedat“ endale selga leida.. Loomulikult ei tasu unustada ka seda, et Erasmuslased kasutavad iga võimalust pidutsemiseks, mistõttu tuli FB postkasti meeletult ja ma mõtlen meeletult poekutseid. Kuidas peaks üks eestlane, kes pole oma elus ametlikult Halloweeni tähistanud, sellele reageerima? Mis meil muud üle jääb, kui korraldame siis „oma“ stiilis halloweenika - mehhiko pasta, eesti kama ja monkey brains’idega. (+ hilise linnapeal trollimisega) –Sounds naiss?

Üks asi, mis mulle jubedalt Halloweeni juures meeldib, on see, et sa võid välja näha ükskõik kui rõve, kui verine, kui kole, kui jubeda meigiga ja ikkagi inimesed vaatavad sind kui täiesti normaalset inimest. Päriselt ka. Ainuke päev aastas, kui sa võid välja näha kui sitakäkk ja ikkagi end hästi tunda.