Miskipärast muutuvad hommikud siin järjest raskemaks. Kui korra oled 10st üles saanud, siis järgmine päev on juba raskem.. Hommikul vedasin oma väsinud ja väga unise pea prantsuse keelde, mis jätkuvalt on metsikult keeruline. Ma küll kordan ja õpin ja kordan veel, aga ikkagi lobiseb õppejõud laval (jah, laval) nii arusaamatult.

Mis sa väsinud peaga ikka tunnis teed, kui mitte ei guugelda internetis? Mul on siin juba kuskil 1,5 kuud köhapisik külas olnud, seega ma mõtlesin, et uurin maad, mis haigusega otseselt tegu on. Loomulikult jõudsin ma jälle lõpuks selleni välja, et mul on krooniline bronhiit ja kopsuvähk. Gotta love google.

Õhtul tegi Kristo meile veini- ja koorekastmes karpe, jõime valget veini ja mängisime kaarte. Mm.. juba kolmas õhtu, kui me ise süüa ei pea tegema.

 Teeb kadedaks? 2 kilo karpe on siin 3 EURi, kui sedagi.